Vivasan

Vivasan

Kõik,mida Sa pead teadma naha- ja küünte seenhaigustest

Naha- ja küünte seenhaigused.

Seenhaiguste põhjustajaks on seened, mis parasiteerivad teistel elusorganismidel.
Seenhaigused, mis tabavad inimesi ja loomi on järgmised: dermatomükoos, kandidoos, mükoos, soor.

NAHA SEENHAIGUSED jaotatakse rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi nelja rühma:
1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused)
2. kandidoos (pärmiseentõbi)
3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid)
4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused

Levinuimad seenhaiguse tüübid:

1. Jalgade seenhaigus. Kõige levinum seenhaiguse vorm on jalgade seenhaigus. Haigus algab tavaliselt 4.-5. varba vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labajalale.
2. Seenhaigus kätel. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labakäele. Käte haigestumise puhul tekib tavaliselt 3-4 sõrme vahele sügelev või kihelev, piirdunud punetav ja leemendav pindmine nahakahjustus.
3. Küüneseen on sageli esinev haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Küünte haigestumise puhul tekib küünevalli piirkonnas mõõdukas turse ja punetus, küünevallile vajutamisel võib erituda veidi kreemitaolist eritist. Küünde tekivad kollakad alad. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5%. Küüneseene tekitajad: dermatofüüdid enamuses juhtudest (Trichophyton rubrum, T. interdigitale, T. mentagrophytes), pärmseened (nt. Candida albicans), hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis). Nakatumise põhjused: Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jala- või käeseenest. Soodustavad faktorid: vanus, meessugu, geneetiline vastuvõtlikkus, niiske, umbne keskkond, soe kliima, halb jalgade või käte verevarustus, küüne trauma, suhkruhaigus (2,8 x suurenenud risk), immuunsuse langus, atoopia või psoriaas. Küüneseen on pindmine nakkus, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloožil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala –või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel.

Küüneseent on 4 tüüpi:

1)välimine küünealune seeninfektsioon
2)pindmine valge seeninfektsioon
3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
4)pärmseentest põhjustatud küüneseen
Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loožist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda.
4. Suguelundite kandidoos. Haigus annab märku sügeluse ja kipitusega naiste suguelundite piirkonnas. Võib esineda ka kohupiimasarnast voolust. Suguelundite seenpõletiku korral on vajalik ravida mõlemat seksuaalpartnerit, kuna nakkus levib kergesti ühelt inimeselt teisele suguühte ajal!
5. Kubeme seenhaigus. Haigus tunnus: äärest punetava selgepiirilise vallitaolise servaga rõngas. Soodustavateks faktoriteks on soe ja niiske keskkond, liibuvad riided, rasvumine.
6. Kandidoos nahavoldi piirkonnas. Haigust iseloomustab ühtlaselt punetav ja sageli leemendav laik. Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid.
7. Kandidoos suunurgas (soor). Soor on on suu limaskesta ja siseelundeid tabav seenhaigus, mis on eriti sage imikutel, kes saavad selle saastunud luti või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Suu kandidoosile ehk suusoorile on iseloomulik paha maitse suus, valge katuga kaetud keel, limaskestade kipitus, punetus ning põletav tunne suus. Candida albicans võib põhjustada ka haavandit suunurgas.
8. Värviline kliiketendustõbi: krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad nooremapoolsed täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. Ülakehale, rasketel juhtudel ka näole, kaelale ja kõhule tekivad valged või pruunid pigmendilaigud.
9. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn.“kassihaigus”: Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud.

Seenhaigusi põhjustavad sagedamini Candida-pärmseened ja dermatofüüdid.
*Pärmseened tekitavad naha ja limaskestade kandidoosi, levinuim on tupe kandidoos naistel. Sageneb küünte kandidoosi põdevate patsientide hulk.
*Dermatofüüdid kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid. Eestis on laialt levinud jalgade ja varbaküünte seenhaigus, mida põhjustab inimeselt inimesele leviv seen Trichophyton rubrum. Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas sageneb laste jalgade seenhaigus, kuna lapsed on samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete täiskasvanutega samu treeningsaale, ujulaid, spa’sid, saunu).
*Eestis on sage peanahal ja kogu keha nahal haigusttekitav dermatofüüt Microsporum canis, mis levib kasside ja koerte kaudu. Peamiselt nakatuvad eelkooliealised lapsed.
*Eestis esineb mitmeid inimeste vahendusel levivaid peanahal kroonilisi haigusvorme tekitavaid seeni näit. Trichophyton tonsurans, T. violaceum, mis vajavad pikemaajalist ravi.

Dermatofüütia:
Selle haigusvormi korral kahjustuvad naha sarvkest, küüned ja juuksed. Protsess piirdub alati epidermisega ehk pealisnahaga. Dermatofüütiat jalgadel põhjustavad 2 erinevat seent – Trichophyton mentagrophytes v. interdigitale ja T. rubrum. Nakkusallikaks on haige inimene, haiged loomad ja pinnas.

Mükoos
ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. Mükoosil on palju vorme, enamik avaldub nahahaigustena (dermatomükoos), mõni tabab ka siseelundeid (aktinomükoos).
Kandidoos on inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluva pärmseene Candida albicansi poolt tekitatud põletik, mis tekib teatud tingimustel organismi vastupanuvõime vähenemisel.
Immuunpuudulikkusega isikutel võib kandidoos levida kogu organismis, haarata mitmeid elutähtsaid organeid ning õigeaegse ravi puudumisel osutuda eluohtlikuks.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks: Sageli pole uuringuid vaja teha, diagnoosi panevad arstid iseloomuliku haiguspildi põhjal. Ebaselgetel juhtudel võetakse kahjustatud piirkonnast materjali ning uuritakse seda seente kindlaks tegemiseks laboratoorselt.
Seenhaiguse ravi kestab tavaliselt nädalaid. Nädalaga võib küll paranemist märgata, kuid seene eosed jäävad siiski alles. Seenhaiguste ravimid on suunatud ainult haigustekitajate hävitamisele ja sageli tuleb haigusega tegeleda järjest 3-4 kuud.
Seenhaiguste ennetamine:
*Ei tohi kasutada teiste isikute jalanõusid ega käterätte.
*Kantavaid jalanõusid peaks desinfitseerima seentevastase aerosooliga (Vivasanil Deo-sprei jalgadele).
*Isiklikke maniküüri- ja pediküüritarbeid ei tohiks laenata teistele isikutele.
*Haigusega kokku puutudes peab riideesemete pesemisel kasutama seenhaigusevastast lahust (vt. Greibiseemne ekstrati lisamine puhastusvahendile Viva Clean).
*Desinfektsioonivahendit kasutada kõikides pesemisruumides.
Inimeste aktiivsemaks muutumisega on suurenenud ka oht saada seenhaigus näiteks trennis, SPAs või ujulas viibides – silmaga ei saa kindlaks määrata, kas haigustekitaja on seal olemas või mitte. Seetõttu peaks käepärast olema just isiklikud kaitsevahendid, nt. pihustatav Vivasan Deo-sprei jalgadele, mida nende kuivatamise järgselt kasutada.

Märkus: Seenhaiguse kahtluse korral pöörduda arsti poole. Kuna Vivasanil on olemas suurepärased vahendid nii haiguste profülaktikas kui ka abistavas ravis, siis järgnevalt Vivasan arstide poolt koostatud programm, lisaks eraldi tooted, mida saab edukalt kasutada.

Järgnevalt väljavõte VIVASANIGA koos Tervisemaailma:
NAHA JA KÜÜNTE SEENHAIGUSED

Need on dermatomükoosid, mis on põhjustatud nahal ja limanahkadel parasiteerivatest patogeensetest seentest. Saastumise allikaks on haiged inimesed. Saastumine toimub sageli võõraste jalanõude, pesukäsna, jalavanni kasutamisel või lihtsalt saunas või üldkasutatava duši all käies. Nakkust soodustab jalgade higistamine, hõõrdumine, jalaveenide laienemine. Korrektsiooniks soovitatakse seentevastaseid, immuunsüsteemi tugevdavaid ja düsbioosi reguleerivaid vahendeid.
Soovitatavad tooted: Greipfruudi seemnete ekstrakt või Teepuu eeterlik õli, Immune Guard, Erksus kogu päevaks, Floramax, Kadakakreem, Jalasprei, Jalakreem taimedega, Rosmariini ja Tüümiani eeterlik õli.
Võitluses nahaseenega soovitatakse «Greibiseemnete ekstrakti» (flavonoidid) või «Teepuu eeterlik õli» (terpeenid), millel on lai seenhaiguste vastane spekter.
Immuniteedi stimuleerimiseks tuleks määrata «Immune Guard», mis sisaldab ehinakosiidi ja vitamiin С.
Organismi kaitsevõime tugevdamiseks ja mittespetsiifiliste kaitsefaktorite stimuleerimiseks on hädavajalik vitamiinide-mineraalide kompleks «Erksus kogu päevaks».
«Floramax» (laktobakterid), taastades normaalse seedetrakti floora, on kasulik kandidoosi korral, toetab immuunsüsteemi.
Jalasprei desinfitseerib, kuivatab.
Kadakakreem (eeterlikud õlid, taimsed ekstraktid) parandab vereringet, soojendab jäsemeid, on seenhaiguste vastase ja desodoreeriva mõjuga.
Jalakreem taimedega parandab lümfodrenaaži, soodustab venoosset verevoolu, toidab ja kaitseb nahka, tõstes selle barjäärseid omadusi.
Rosmariini ja Tüümiani eeterlikud õlid tugevdavad kreemide toimet.

SEESPIDISELT:
Greipfruudi seemnete ekstrakt 5-15 tilka 200 ml keedetud veele või mahlale, juua 2-3 korda päevas, 30-60 minutit enne sööki. 4-6 näd. 1
VÕI Teepuuõli 1 tilk 2 korda päevas peale sööki piima või leivakapsliga. Vajadusel korrata 2-3 kuuri nädalaste vahedega nende vahel. 3 näd. 1
Immune Guard 1 supilusikatäis 2 korda päevas söögi ajal. 2-4 näd. 3-5
Erksus kogu päevaks 1 dražee 1 kord päevas söögi ajal 1 kuu 1
Floramax 2 kapslit 30 minutit enne sööki. 2 näd. 1

VÄLISPIDISELT:
Greibiseemnete ekstrakt Määrida kahjutustatud kohti mitu korda päevas 10% Greibiseemnete ekstrakti lahusega (vees, õlis või glütseriinis) või puhta ekstraktiga (tilgutada 5 tilka niiskele peopesale).
Jalasprei 2 korda päevas pihustada jalalabadele peale jalavanni.
Sool jalavannideks Jalavannid: 2 mõõtlusikatäit soola + 7 tilka Teepuuõli 10 liitrile soojale veele (või 2 tilka Lavendli- + Rosmariin- + Tüümianiõli). Vannitada 1 kuu jooksul iga päev 15 minutit, vee t°-l 37–38° С. Peale vanni varbad kuivatada, eemaldada sarvestunud nahk ning töödelda Teepuukreemiga. Sokke vahetada iga päev. Jalgade loputamisel lisada 5 tilka Teepuuõli emulgaatorile 5 liitri sooja vee kohta.
Teepuu eeterlik õli Segada salitsüülpiiritusega (1:1), määrida küüneemaili 1-2 korda päevas. Kuu jooksul teha vanne jalavannisoolaga 2 korda nädalas. Perioodiliselt eemaldada surnud kiht küünekoelt. Protseduure korrata kuni kliinilise paranemiseni.
Jalakreem taimedega +1–2 tilka Teepuuõli. Määrida kahjustatud nahka 2-3 korda päevas.
Kadakakreem +1–2 tilka Teepuuõli. Määrida kahjustatud nahka 2-3 korda päevas.




© 2009 Maahaldjas OÜ | info@maahaldjas.ee | +372 52 33 884

Developed by Privaat Disain